Suomenlinna ajalugu

Bonin von Volker 1956, Helsingi linnamuuseum
Kindluse ehitamine algas 1748. aastal ja ehitamist juhtis Augustin Ehrensvärd. Kindlus sai nime Sveaborg, aga soome keeles oli see Viapori.
Kuivdoki ehitus algas 1750. aastal.
1760. aastatel kuivdokis ehitati Rootsi rannikulaevastiku laevu Fredrik henrik af Chapmani juhtimisel.
1788. aastal algas Vene-Rootsi sõda ja Viapori tegutses mereväebaasina.
1808. aastal alistus Viapori Venemaale ja sellest sai Venemaa mereväebaas.
Vene võimu all tegutses linnuses suur garnison. Viaporis elas alaliselt palju sõjaväelasi, kaupmehi ja ohvitsere.
1854. aastal valmis õigeusu garnisoni kirik.
Krimmi sõda põhjustas Viapori pommitamise 1855. aastal ja kindlus sai suuri kahjustusi. Viapori ei kuulunud enam Euroopa tugevamate kindluste hulka.
Viaporis remonditi kindlustusi ja ehitati uusi suuri kasarmuid.
Soome iseseisvus 1917. aastal ja venelased lahkusid linnusest 1918. aastal.
Kindlus sai ametliku nime Suomenlinna.
Soome kodusõja ajal rajati Viaporisse vangilaager, mis tegutses aastatel 1918-1919.
Talvesõja ajal tegutses Suomenlinnas allveelaevastik, õhutõrjeüksus ja suurtükiväeüksus.
Kindlus avati avalikkusele 1952. aastal.
Suomenlinna juhtorgan asutati 1973. aastal.
1974. aastal alustas Suomenlinna juhtorgan ulatuslike restaureerimistöödega.
Suomenlinna kanti Unesco maailmapärandi nimekirja 1991. aastal.
Tänapäeval on Suomenlinna aktiivne Helsingi linnaosa ja üks Soome külastatumaid vaatamisväärsusi.